06. detsembril 2024 toimub Siberis sündinud laste MTÜ üldkoosolek Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 12.00.
Kogunemine ja registreerimine algab kell 11.00. Hommikukohv.
Registreerimine üldkoosolekule on avatud MTÜ liikmetele ja toetajaliikmetele e-kirjaga saadetud registreerimislehel. Registreerimisel palun tasuda osavõtumaks 5 eurot.
23. – 26. oktoobrini 2024 oli Eestis Hollandi Rahvusringhäälingu ajakirjanik Sander Bartling, toimetaja väljaandest Pointer. Hollandi ajakirjaniku tegevust Eestis aitas ette valmistada Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Anna Pihl, kes juhatas kolleegi Siberis sündinud laste MTÜ-ni.
25. oktoobril olid mõlemad ajakirjanikud Tartus, kus ajakirjanikega kohtus MTÜ juhatuse liige Ene Muts. Eesti Rahva Muuseumi nõusolekul toimus kohtumine ERM-i raamatukogus.
Hollandi ajakirjanikku huvitasid eestlaste Siberisse küüditamise põhjused, eestlaste elu- ja töötingimused Siberis, küüditatute Eestisse tagasisaamise võimalused ja Siberist naasnud küüditatute elutingimused Eestis.
Intervjuu käigus said kajastatud okupatsioonivõimu inimsusevastased teod Eesti rahva kallal kirjeldustega pereliikmete eraldamistest 1941. aastal raudteejaamades ja eraldi ešelonides Siberi erinevatesse piirkondade saatmisest, naiste ja laste nälgimisest esimestel asumisaastatel ning kohanemisest eluga Siberi karmides tingimustes. Selgitada tuli ka asjaolu, et Siberist naasnuna Eesti kolhoosis töötamine ja kolhoosiperele antud aiamaa kasutamine ei olnud talupidamine.
Ajakirjanike huviga realiseerus Siberis sündinud laste MTÜ põhikirjas seatud eesmärk – tegutseda ajaloolise mälu säilitamiseks avalikes huvides ja anda edasi lähiajaloo mälestusi.
Käesoleval aastal tähistatakse 80 aasta möödumist okupatsioonivõimu eest põgenemisest.
Mälestamaks kahe okupatsiooni vahelist aega, Nõukogude okupatsiooni eest põgenenuid ja meenutamaks nende inimeste kannatusi korraldati Eestimaal mälestusüritusi.
Laupäeval, 21. septembril kell 11 algas mälestustseremoonia Puise rannas paadipõgenike mälestusmärgi juures. Mälestusürituse eestvedaja oli Eesti Endiste Metsavendade Liit, eesotsas juhatuse liige Heiki Magnus.
Siberis sündinud laste MTÜ nimel asetati mälestusmärgi jalamile lillekimp ja päeva jäi meenutama üritusel osalenud MTÜ liikmete ühispilt.
Samal päeval kell 15 avati Pärnu sadamas põgenike mälestusmärk. Siberis sündinud laste MTÜ nimel asetati lillekimp ka Pärnu mälestusmärgi ette.
23. augustil 2024 kell 12.00 koguneti Pilistvere Memoriaalis mälestama totaalsete režiimide ohvreid. Siberis sündinud laste MTÜ liikmete osavõtt mälestusüritusest oli aktiivne. Mälestusürituse korraldas Eesti Memento Liit. Mälestusürituselt siirduti Pilistvere surnuaeda, kus teoloogi ja ajaloolase Vello Salo haual kõneles EELK Pilistvere Andrease koguduse vikaarvaimulik.
Samal päeval kell 16. peeti mälestustseremooniat Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel.
Ohvreid mälestati kõnede ja palvustega nii Pilistveres kui ka Maarjamäel. Igal soovijal oli võimalus asetada memoriaalile pärg või lillekimp.
16. ja 17. augustil 2024 toimusid Valgamaal, Taageperas Kivimäe Turismitalus Siberis sündinud laste MTÜ teised suvepäevad.
Suvepäevade keskne teema oli mõttetalgute korraldamine, kus tehti tagasivaade tehtule ja pilguheit tulevikku. Juba möödunud aasta lõpus esitasid MTÜ liikmeid küsimusi ja samad küsimused kordusid käesoleva aasta alguses – mis saab edasi, kui meie ühine raamat on välja antud.
Järgnevalt on kokkuvõte mõttetalgutel kogunenud mõtetest ja ettepanekutest
1. MTÜ-l on vaja luua represseeritute järeltulijate, Siberis sündinud laste andmebaas. Oleme viimane põlvkond, kes veel mäletab. Samuti on vaja kontrollida ja täpsustada andmeid olemasolevates andmebaasides. Olemas olevates andmebaasides on vigu.
Rita Nurk ja Tiina Parktal rääkisid oma kogemustest represseeritute kohta andmete kogumisel 1980-ndate aastate lõpus Memento andmebaasi loomisel, samuti Eesti Mälu Instituudis olevate andmete ebatäpsusest ja kontrollimise vajadusest.
2. Küüditatutest ilmunud raamatutest nimekirja koostamine.
3. Kas MTÜ liikmeks astumise aluseid tuleb laiendada?
Põhikirja järgi saavad MTÜ liikmeteks olla isikud, kes on sündinud Eestist 1941. ja 1949. a massiküüditamistega ja muul ajal küüditatud või õigusvastaselt vangistatud isikute järglastena (Siberis sündinud lapsed). Kas liikmeskonda laiendada lapsena Siberisse küüditatud isikute liikmeks võtmisega ja see kajastada põhikirjas?
4. Liikmemaksu tasumise kohustuse meeldetuletus.
Liikmemaksu suurus on 10 eurot. 2024 augustiks on liikmemaksu tasunud 61 MTÜ liiget.
Edaspidi tuleb liikmemaksu tasumiseks määrata tähtaeg. Tähtajaks pakuti iga aasta 01. märts.
5. Arendada koostööd teiste represseeritute ühendustega.
Jagada liikmetele teavet teiste represseeritud ühenduste tegevustest. Olla teadlik teiste tegemistest ja teadvustada neid tegevusi.
Katrin Reisberg rääkis SLED rühmituse toomingaaktsioonist. Rühmitus märgistas juuniküüditamise 83. aastapäevaks 15 Novosibirski toomingat infosiltidega. Puud istutati 2019. a raudteejaamade lähedusse, kus märtsiküüditamise ajal inimesed rongidele pandi. Istutatud ja märgistatud puud on pühendatud kõigile represseeritutele. Toomingate asukoha kohta leiab infot aadressilt: https://www.sled.ee/toomingad.html
6. Istutada Siberis sündinud laste MTÜ poolt tamm Purtse leinaparki.
7. Vaadati läbi Siberis sündinud laste MTÜ põhikiri ja tehti muudatusettepanekuid. Põhikirja muudatuste kavand koostatakse eraldi ja saadetakse seejärel MTÜ liikmetele.
8. Marita Rebane tutvustas´sümboolika kavandeid.
2023. a suvepäevadel tutvustatud sümboolika kavanditele uusi ettepanekuid ei lisandunud. Kolm põhiasja: kujutis – ema lapsega, vorm – ümar, värvid – sini-must-valge.
Kasutusviisid: rinnamärk ja paberil – dokument, tutvustav voldik. Marita tutvustas rinnamärgi võimalikke variante. Märgi välise vorm näidisteks oli mitmete erinevate märkide kujutisi ja kinnitusviise.
Järgmises etapis teeb disainer neli kavandit. Disainer on Katrin Artel disainifirmast Ka graafika. Seejärel tutvustatakse kavandeid liikmetele.
Ettepanekute tegemine on avatud ja ootame jätkuvalt mõtteid ja ideid MTÜ edasiseks tegevuseks.
14. juuni 2024 ajakava Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis.
15.15 – 15.50 Nimeplaatide avamine Maarjamäe memoriaali mälestusseina koridoris.
15.50 Ohvitseride mälestusmärgi jalamile pärja asetamine.
16.00 – 17.00 Mälestustseremoonia Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaali „Koduaias“Pärgade asetamine.
17.00 – 17.30 Eesti Mälu Instituudi korraldatud kontsert Ruhnu Trio esituses
17.30 – 18.00 sõnavõtud Eesti Memento Liidu 35. aastapäeva tähistamiseks.
Siberi laste lood” esitlus, mida korraldas koostöös Vabamuga MTÜ juhatuse liige Tiina Parktal.
Vabamu esindaja kuraator-näitustejuht Martin Vaino ütles tervitussõnad ja kutsus avatavale näitlusele “Küüditatud lapsepõlv. Ellujäänute lood”.
Raamatu autorid Rein Kask, Krista-Viivika Kats, Maaja Mänd, Ene Tomberg ja Mare Tammerand rääkisid oma lugusid. Ritta Roosaar täiendas juttu temale arhiivimaterjalidest teada saadud faktidega.
Vabamu hindas meie üritust kõrgelt. Vabamu on väga huvitatud ka MTÜ raamatu müügist muuseumi poes. Ka Pärnu Muuseum pöördus juhatuse poole sooviga müüa raamatuid muuseumi poes.
Raamat „Sunnitud sünnimaa. Siberi laste lood” on lugemiseks kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogus ja Teaduste Akadeemia Raamatukogus.
11. juunil toimus juhatuse koosolek. Otsustati korraldada suvepäevad 16.-17. augustil Valgamaal, Tõrva vallas, Taageperas, Kivimäe Turismitalus. Suvepäevadest osavõtu eelregistreerimine kestab 25. juulini. Osavõtutasu tasumise tähtaeg on 06. august.
04. juunil 2024 arutas Riigikogu sotsiaalkomisjon represseeritutele tervisetoetuse lõpetamisega seotud ühispöördumist. Arutelu algatas Riigikogu liige Helmen Kütt. Komisjonile andis selgitusi Kaitseministeeriumi kantsler Susan Lilleväli. Represseerituid esindas komisjonis ühispöördumisele allakirjutanutest Murtud Rukkilille Ühingu juhatuse esimees Enno Uibo.
Kaitseministeerium sõlmis varasemalt toetuse kasutamiseks lepingud Eesti Represseeritute Abistamise Fondiga (ERAF) igakordselt üheks majandusaastaks. Represseeritu toetust saavate
isikute koguhulk oli 2023. aastal 7853 isikut, kellest said 2023. aastal täiendavat tervise taastamise toetust 561 isikut. Kaitseministeeriumi eraldatud täiendav tervise taastamise toetus jõudis vaid 7%-ni represseeritutest. Kaitseministeerium arutas tervisetoetuse maksmise lõpetamist Justiitsministeeriumiga. Represseeritutega tegelesid seni kolm ministeeriumit. Kaitseministeeriumi eelarves oli 90 000 eurot, millest tervisetoetust jaotati läbi ühingute. Justiitsministeeriumi eelarves on igal aastal 250 000 tegevustoetust ja see läheb ERAF-i. Kolmas on läbi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti 292 eurot represseeritu toetust igale represseeritule kord aastas. Tervisetoetuse äravõtmine ei olnud valitsuse otsus, vaid selle otsuse tegi kaitseminister. Erinevate ministeeriumite poolt omavahel kooskõlastamata otsuste langetamine tekitab toetuse saajates ebakindlust. Toetuste jaotamine peab olema selge ja arusaadav.
Arutelu lõppes tõdemusega, et oluline on keskenduda lahendustele. Tegemist ei ole üksikisiku murega, vaid sihtgrupiga. Komisjon saab edastada laekunud pöördumise ja seadusemuudatuse ettepanekud Sotsiaalministeeriumile, et küsida nende seisukohta. Sotsiaalministeeriumi vastust jagatakse ühingute esindajatega.
Raamatu esitlust Pärnus korraldas juhatuse liige Marita Rebane, kes rikastas üritust kevadlilledega
Esitlusest võttis osa Pärnu Muuseumi teadur Kristiina Vunk, kes juhatas esitluse sisse küüditamise teema päevakohasust rõhutades.
Lugusid rääkisid raamatu autorid Anu Assu, Marilaine Kannel, Rein Kask ja Marita Rebane.
Kuulajaid oli kogunenud laiemast avalikkusest ja Pärnu Memento Ühendusest.