Siberis sündinud laste MTÜ

21. augusti pärastlõunal koguneti juba traditsiooniliseks saanud kutsungi “Ta lendab mesipuu poole” saatel meie MTÜ suvisele kokkusaamisele Tuhamäe hostelis. Päeva juhatas sisse juhatuse liige Silva Kärner. Seejärel andis Kiviõli piirkonna olemisest ülevaate meie ühenduse liige, Alutaguse maleva kaitseliitlane Ralf Nurk.

Õhtu Larenzo kohvikus kujunes ütlemata toredaks, kus igaüks tutvustas ennast ja rääkis lühidalt oma versiooni sellest, miks on meie sünnimaa Venemaa. Anti ülevaade ka oma praegusest elupaigast. Meie õhtut aitas sisustada pillimees Aleksander Nõlvak, kes saatuse tahtel on samuti sündinud Siberi vangilaagris. Õhtu möödus jutustades ja tantsides, mille käigus tekkis mõnus ühtekuuluvustunne.

22. augustil hommikul sõideti Purtse Hiiemäele täitma üht olulist missiooni, milleks oli tamme istutamine muistsele hiiemäele, kus asub praegu mälestuspark.

Kurjuse Ohvrite Pargi rajamise idee tuli Alutaguse Memento poolt eesotsas Uno Säästlaga ja esimene nn. nurgatamm istutati sinna 14.juunil 1991 kui oli möödunud 50 a juuniküüditamise tragöödiast.

Silva Kärner luges loitsu:
Sirgu tamme, virgu tamme,
Kasva tugevaks ja suureks,
Hoia mälestuste au
sunnitud sünnimaalt tulnutele,
Kanna kannatuste jälge
Siberiteel hukkunutest,
elamata jäänud eludest,
meie rahva vintsutustest
kalkunud pisarate loos.
Hoia Jumal Eestit, meie kodumaad,
kaitse teda kallist, meie armsamat…

Kõlas kolm leinakella. Tehti ka ühispilt ja loeti Meie isa palvet. Seejärel tutvuti leinapargiga ja Ralf Nurk andis ülevaate Purtse hiiemäest ja selle ümbrusest.

Edasi külastati Purtse vasallilinnust (kindluselamut), mis on ehitatud 16.saj. (restaureeriti 1990ndatel) ja kuulub praegu Lüganuse vallale. Ekskursiooni Purtse linnuses tegi meile ajalooõpetaja Tiina Kivimäe. Edasi siirduti lähedal asuvasse pruulikotta, kus sai näha käsitöö õlle valmistamise tehnoloogiat ja kuna keskpäev oli juba kätte jõudnud siis koguneti veel lõunatama Maidla Jõekalda kodukohvikusse.

Muljetest ja emotsioonidest tulvil asuti koduteele.
Selle ürituse kordamineku eest oleme väga tänulikud Lüganuse vallavalitsusele, kes võimaldas meile transpordi Hiieparki jm. tamme istutamisega seotud tegevused. Suur tänu ka Ralf Nurk´ale, kes muretses tammeistiku ja hoolitses mälestustahvli valmistamise eest.

14. juuni oli Eestis leinapäev. Tänavu möödus 85 aastat esimesest massiküüditamisest, mille käigus viidi Siberisse ligikaudu 10 000 inimest, kellest nälja, raske töö ja ebainimlike tingimuste tõttu hukkus omakorda umbes 6000 last, naist ja meest.
Selle traagilise sündmuse meenutamiseks korraldati mälestusüritusi üle terve Eestimaa.

Siberis Sündinud laste ühingu poolt tellitud mälestuskimbud asetati küüditamisohvrite mälestusmärkidele Tallinnas, Keilas ja Rakveres. Aili Kiini poolt asetati lillekorv küüditamisohvrite mälestuseks ka Viljandisse (kõrvalolev pilt).

President Alar Karis kutsus ligi 600 represseeritut Kadrioru Roosiaeda, sealt suunduti edasi Kommunismiohvrite memoriaali juurde, kus toimus traditsiooniline mälestustseremoonia.

Pilte Kadrioru Roosiaiast saab näha siit: https://www.flickr.com/photos/presidendikantselei/albums/72177720334208393/
Veel pilte meie Siberis sündinud lastest Roosiaias vaata siit: Galerii

Meediakajastusi vaata siit: https://www.err.ee/1610054986/ule-eesti-toimusid-juunikuuditamise-malestusuritused
https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-uudised/tv3-uudised-moodus-85-aastat-juunikuuditamisest/

9. juunil toimus Eesti Rahva Muuseumis (koostöös represseeritute organisatsioonidega Eestist, Lätist ja Leedust ning Läti Tukumsi muuseumiga) mälestuspäev tähistamaks 85 aasta möödumist juuniküüditamisest. Kohale oli tulnud hulgaliselt rahvast nii Eestist, Lätist kui Leedust, ka meie, Siberis sündinud lapsed olid arvukalt esindatud.
Mälestuspäev algas kell 11.00 temaatiliste näituste “Siberi kasetohukirjad” ja “Siberi lapsed” avamisega:

Pärast näitustega tutvumist algas seminar „Balti rahvaste ühine valu ja mälu”, kus tervitussõnadega esinesid ERM-i direktor Laura Kipper ja Tartu Linnapea Urmas Klaas.

Seminaril sai kuulata huvitavaid ettekandeid valminud uurimistöödest Nõukogude massiküüditamistest ja nende järelmõjudest nii Lätis kui Leedus. Leedu uurija G.Alekna esines huvitava pildimaterjaliga küüditatute kunagistest elu- ja matmispaikadest praegusel Venemaal.

Peep Varju andis ülevaate uurimistöö võimalustestest ja tulemustest kommunistliku reziimi massirepressioonide ohvrite kohta Venemaa arhiivides – parim aeg uurimistööks oli 1990-1994, mil B.Jeltsini käsul olid uurijatele avatud KGB arhiivid. Eriti tubli uurija oli Hilda Sabbo, kelle kogutud materjalide põhjal ilmus dokumentide kogu “Võimatu vaikida” (kokku 7 kd. 1996-2005) ja “Häving”.
Pärast lõunat sai vaadata Läti dokumentaalfilmi “Isad sealpool” (eestikeelsete subtiitritega).
Seminar oli väga hästi organiseeritud – tagatud oli sünkroontõlge eesti, läti ja leedu keeles, ja nii said kõik ettekandjad esineda oma emakeeles.
Suur tänu ürituse korraldajatele ja esinejatele.

Laupäeval 11.aprillil algusega kell 11.00 toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis Siberis Sündinud Laste MTÜ aruande-valimiskoosolek.
Kohal oli 82 liiget (koos volitustega (19)) ja 5 toetajaliiget.
Päevakorras oli:
1) Ühingu 2025.a. tegevuse ja majandusaasta aruanne, millest tegi ülevaate juhatuse liige Silva Kärner. Revisjoniomisjoni arvamuse luges ette Tiiu Sahtel. Järgnesid küsimused ja arutelu, mille järel kinnitati ühehäälselt (1 erapooletu) ühingu 2025.a. majandusaasta aruanne.
2) Seejärel viidi läbi uue juhatuse ja revisjonikomisjoni korralised valimised.
Juhatusse seati üles 10 nime, kellest 4 taandasid ennast.
Avalikul hääletusel valiti uude juhatusse 6 liiget, nendeks on: Silva Kärner, Enno Kase, Marita Rebane, Tiiu Paas, Sirje Grauberg ja Tiina Parktal.
Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Mare Budreviciene, Anu Assu, Anne Unuks.
Valimiste järel kuulati folklooriansambel Maatasa meeleolukat esinemist.

Pärast lõunatamist ERM-i restoranis “Pööripäev”, kuulati Tartu linnamuuseumi kuraatori Ants Siimu huvitavat ettekannet Tartu rahulepingu sõlmimise tagamaadest.
Üldkoosolek lõppes sõnavõttude ja infominutitega:
A.Aljaste rääkis juhtide puudusest mõnes Memento kohalikus organisatsioonis ja kutsus üles Siberis sündinud lapsi asuma Harjumaa ja Tallinna Memento organisatsioonidega tegelema, kui vanemad olijad ei ole enam suutelised neid organisatsioone juhtima.
L.Vassila kritiseeris SSL juhtkonna tegevust liikmete kaasamisel ühingu tegemistes, samuti väljendas ta rahulolematust ühingu rinnamärgi kujunduse osas.
T.Parktal tegi ülevaate juhatuse liikmete kohtumisest TÜ ajalooprofessori Aigi Rahi-Tammega, kus arutati üliõpilaste võimalikku kaasamist meie lapsepõlve ajastu uurimisse.
R.Parmas andis ülevaate ettevalmistustest 9.juunil ERM-is toimuva Balti riikide juuniküüditamise 85. aastapäevale pühendatud konverentsist. Ka meie ühingule saadetakse kutse ning ootadakse meie liikmete arvukat osalemist.
Koosolek lõppes ühispildistamisega.

13. märtsil algusega kell 11.00 toimus Tartus ERM-is MTÜ juhatuse koosolek, kohal olid kõik juhatuse liikmed, külalisena liitus koosolekuga ka Virve Tuubel.

Arutati MTÜ 2025.a. majandusaruannet ja revisjonikomisjoni hinnangut sellele. Majandusaruanne on RIK-i saatmiseks valmis, see tuleb kinnitada ka üldkoosolekul.

Üldkoosolek otsustati kokku kutsuda 11. aprillil Tartus ERM-is, Virve Tuubel on selleks broneerinud Hurda saali alates kella 11.00-st.
Arutati üldkoosoleku päevakorda: kes võiksid seal esineda ning uue juhatuse valimisi (keda võiks kutsuda kandideerima uue juhatuse koosseisu).

Ühingusse võeti vastu 3 uut liiget.

Arutati ka mälestuspäevade tähistamist. 25. märtsil viib Siberis Sündinud Laste poolt leinakimbu Marita Rebane, 14. juuni mälestuspäeval Silva Kärner ja Sirje Grauberg.

Üldkoosolekul jätkatakse nimekirja alusel ühingu märkide jagamist neile, kes seda pole veel saanud.

5. dets. algusega kell 11.00 toimus Toompeal Riigikogu konverentsisaalis meie MTÜ üldkoosolek.  Päev algas kell 10.00 üritusele registreerimisega, kus igale osalejale anti kätte ka meie ühingu märk, mille oli kujundanud ja tellinud juhatuse liige Marita Rebane.

Seejärel koguneti ühise kohvi- ja suupistelaua ümber kuni kell sai 11.00 ja algas üldkoosolek. Koosolekul osales 73 ühingu liiget, koosoleku juhatajaks valiti Enno Kase ja protokollijaks Sirje Grauberg.

Koosolek algas meie lahke võõrustaja Helmen Küti tervitussõnade ja lühikese ülevaatega 2026. aasta riigieelarvest ja sellest tulenevatest muudatustest. Pension peaks suurenema 1.aprilli seonduvalt indekseerimisega u. 5%, maksuvaba tulu on pensionärile endiselt 776€.
Sotsiaalministeeriumi nõunik Liidia Soontak andis ülevaate represseeritute statistikast (nende arv pigem väheneb, sest tegemist on eakama inimgrupiga), ühtlasi kinnitas ta, et represseeritu toetus 292€ aastas, mis peaks laekuma 12. jaanuaril, on jõus ning et hirmudel, selle toetuse äravõtmisest, pole alust.
Meelis Maripuu Eesti Mälu Instituudist rääkis EMI tegevusest ja andmebaasidest. Andmebaasid represseeritute kohta koosnevad mitmetest allikatest: kõik olemasolevad dokumendid (s.h. ülekuulamisprotokollid) on eksponeeritud kuigi võivad olla vigased ja vastuolulised. Iga inimene saab kontrollida ja täiendada olemasolevat infot nii enda kui oma lähedaste kohta.

Kõik täiendused ja parandused eksponeeritakse samuti allikate all nagu ka antud tagasisidet – kõik see eksponeeritakse sealsamas allikate lehel.
EMI on teinud koostööd ka SSL MTÜ liikmetega, mitmed on andnud videointervjuud oma mälestustest, kõik on talletatud https://www.kogumelugu.ee/ portaalis.

Mare Oja Haridusministeeriumist andis ülevaate koolinoorte huvist ja kaasamisest meie lapsepõlve ajastu uurimisel. Püsivamalt sai hakata mälestusi koguma alles iseseisvusajal ja nii on Presidendi poolt välja kuulutatud mälestuste kogumisvõistlustel kirja pandud sadu perekonnalugusid, millest 50 jõudis ka raamatusse. Kõik võistlustele esitatud tööd säilitatakse Kirjandusmuuseumis.
Rühmituse SLED esindajad Marika Alver ja Katarina Meister rääkisid Rühmituse tegevusest, mäluaktivismist ja sellest kuidas traagilisi mälestuspäevi saab kunstiga ühendada ja nendega seotud sündmusi korraldada nii, et need ei jääks ainult ühepäevaseks mälestuskoosolekuks. Nad tunnustasid meie ühingut ja avaldasid soovi meiega ka edaspidi koostööd teha, et ühiseid ettevõtmisi korraldada. Nende ühingu koduleht asub lingil; https://www.sled.ee/meist.html

Pärast lõunasööki jätkusid ettekanded meie oma ühingu liikmetelt: Virve Tuubel rääkis Läti Siberis Sündinud laste ühingu tegevusest ja plaanist korraldada juuniküüditamise 85. aastapäeval ühine mälestuskonverents Tartus.
Tiina Parktal tutvustas uuendusi meie MTÜ kodulehel: menüüribal on lisandunud punkt Organisatsioonid ja mälestused, millel on 3 alamenüüd: Represseeritute organisatsioonid, Ilmunud kogumikud ja mälestused, ning Toomingate aktsioon (SLED-i algatus). Selle eesmärgiks on koondada ilmunud kogumike alla kõik mälestuslood, mis jutustavad Siberisse küüditatud laste elust ja saatusest.
Silva Kärner andis ülevaate eelmise üldkoosoleku otsuse täitmisest – anda igale “Sunnitud sünnimaa. Siberi laste lood” kogumiku autorile tasuta eksemplar. 86-st kogumiku autorist on enamus oma autorieksemplari kätte saanud, umbes 10 autorit pole oma raamatut veel välja võtnud.

Koosolek lõppes Peaasi.ee esindaja Elina Kivinuki esinemisega, kes pani meid aktiivselt mõtlema ja tegelema oma vaimse tervise teemaga.

Pärast vaimse tervise turgutamist, järgnesid infominutid ja ühiselt kiideti heaks ka 4 uue liikme vastuvõtmine meie ühingusse.

Üldkoosolek lõppes kell 15.30, mil lahkusime Riigikogu konverentsisaalist ja läksime heal tujul kodu poole. Üldkoosoleku pilte saab vaadata kodulehe galeriist või klikkides lingil: Galerii | Siberis sündinud laste MTÜ

23. augustil koguneti taas Pilistvere kivikangru juurde, et tähistada 86 aasta möödumist kuritegeliku MRP sõlmimisest ja mälestada palvusega kommunismi ja natsismiohvreid.
Siberis Sündinud Laste MTÜ oli sellel üritusel arvukalt esindatud ning seekord osaleti juba ka oma lipu all.

14. juunil möödus 84 aastat Nõukogude okupatsioonirežiimi esimesest massiküüditamisest ning sellel rahvuslikul leinapäeval toimusid mälestusüritused üle terve Eesti.

Meie ühingu liige Krista-Viivika Kats osales leinapäeva mälestustseremoonial Nõmme juuniküüditamise mälestusmärgi juures, mis rajati 1991. aastal Pääsküla jaama lähedusse. Mälestusmärgi asukoht on väga sümboolse tähendusega, kuna Pääsküla jaamast viidi 14. juunil 1941 kahe ešeloniga Siberisse ka 460 Nõmme elanikku.

Mälestustseremoonial esinesid Tallinna politseiorkester ja Naiskodukaitse naiskoor. Valves oli liputoimkond ja Nõmme malevkonna liikmed. Sõna võtsid ja pärjad asetasid mälestusmärgi juurde Nõmme linnaosavalitsuse poolt Tiit Kruusalu, Riigikogu esimees Lauri Hussar, naiskodukaitsja Loone Ots, ajaloolane Leho Lõhmus, EELK Nõmme Rahu Koguduse õpetaja  Marek Alveus ja Krista-Viivika Kats, kes esindas Siberis sündinud laste MTÜd.

Oma kõnes tutvustas Krista-Viivika meie MTÜ-d ja meie kogumikku “Sunnitud sünnimaa. Siberi laste lood” ning rääkis lühidalt oma pere küüditamisest Tallinnast 14. juunil 1941. Kõigi nende inimeste rikutud ja elamata jäänud elude nimel ei tohi me unustada  minevikku, vaid peame sellest rääkima järgnevatele põlvedele. Meie raamat on hea näide, kuidas meie – Siberis sündinud lapsed, kanname endas ja anname edasi mälestusi toimunust.

Ka riigikogu esimees Lauri Hussar rõhutas tseremoonia lõpusõnas meie raamatu tähtsust ja soovitas kõigil osalejatel raamatut raamatukogudest laenutada ja lugeda.